NÄITUS
Polina Kuznetsova näitus “Teekond jätkub” toimub UKU festivali raames.
UKU on Eesti esimene Ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival ja toob meieni Ukraina, mida me näinud pole. Vapra riigi sellise tahu, mille eksisteerimine iseenesest on juba suur võit.
Polina lugu
2022. aastal saabusin Tallinna kahe pojaga ja lihtsalt tossudes. Oli märts. Saabusin linna, mida armastasin ning tundsin, kus mind ootati ja abi pakuti, kuid see reis oli mu elu kõige kohutavam teekond.
Lapsena rääkisid mu vanemad Tallinnast kui muinasjutulisest linnast. Vana Euroopa linn sünges Nõukogude Liidus.
Puhas… viisakas…
Omal ajal oli Eesti esimene Euroopa Liidu riik, mida külastasin. Noores eas on muljed eriti eredad. Eesti sõber näitas mulle iga maanurka: sood, mõisad ning tüüne meri. Ta tegi seda sellise uhkusega, sellise armastusega oma maa vastu, mida ma polnud varem kohanud. Kui toona Ukrainas kurdeti enamasti riigi üle, siis nüüd oleme õppinud ka oma kodumaad väärtustama.
Selle kohutava sõja esimesed seitse kuud veetsin Tallinnas.
Eestlased räägivad sageli, et on külma kliima tõttu väga kinnised. Ma pole midagi sellist näinud. Kohtasin ainult soojust, siirust ja külalislahkust.
Ma ei mäleta, kas ma ütlesin “aitäh”.
Sel ajal tahtsin väga koju Harkivi.
Kartsin lennukeid taevas, isegi trammimüra kõlas nagu plahvatus. Näis, et rahumeelsete ning sõbralike inimeste kohal ähvardab oht ja iga hetk võib hävida kogu heaolu. Mul polnud siis vist jõudu olla tänulik.
Kuid nüüd on mu südames armastus ning ma tahan tänada kõiki, keda ma nendel rasketel kuudel kohtasin.
Täname abi eest.
Tallinnal on mu isiklikus saatuses eriline tähendus. Just siin – füüsiliselt küll turvalises keskkonnas, ent vaimselt siiski keset sõjakeerist – leidsin ma keele, milles sõjast rääkida. Tallinna vanalinna kaitsvate müüride lähedal sündis minu esimene sõjaaegne teostesari.
Nüüd on need maalid tuuritanud paljudes Euroopa riikides ja käinud Ameerikas. Mõned neist maalidest on eksponeeritud Ukraina ja Poola muuseumides. Sellel sarjal on minu jaoks suur isiklik tähendus.
Eestist lahkudes lubasin, et tulen kahe aasta pärast tagasi projektiga, mis kannab nime “Memories of War” või “Memories of Tallinn”.
Uskusin siiralt, et Ukraina võidab kiiresti.
Sõja kolmas aastapäev on juba möödas ning mälestused selle algusest sulanduvad lõputusse uudistevoogu.
Pikana tundunud evakueerumine osutus vaid väikeseks killuks veel pikemast teekonnast, mille jooksul ma pole ikka veel koju jõudnud.
***
Tee
Teekond jätkub.
Kunagi pole piisavalt võimalust ega vahendeid, et jäädvustada kogu rada, tabada detailselt selle üksikasju. Ajaraamis ristudes, püüdes üksteisele midagi edasi anda, muudame mineviku mütoloogiaks ja tuleviku… unistuseks, puudutades üksteist väikese killuga olevikust.
Sellel teekonnal muutub kirg armastuseks või lihtsalt kaob. Ja õudused… õudused asenduvad kurbusega.
Akna taga muutuvad maastikud, ööst saab päev ja talvest kevad. Metsad ja põllud säilitavad vaikselt möödunud sõdade ajalugu ja mineviku õnne. Need inspireerivad kõiki, kes on veel suutelised tulevikust unistama.
***
Minu unistus on jõudnud kaugele, see on kadunud ja ilmunud, tõmmates mind oma vangi, lükates mind tulevikku. See on vajunud meeleheitesse ja taas võitnud.
Näitusel eksponeeritud maalid on pärit kahest seeriast: „Kaitse“ ja „Must muld“.
Must muld on eriline pinnas, mida leidub kõige enam just Ukraina aladel – see on erakordselt viljakas ja elu edasiviiv.
Ajaloolane Timothy Snyder nimetab neid alasid veremaadeks. Võib-olla on need maad tõepoolest ajaloos neelanud sedavõrd palju verd, mis väetab pinnast, et sellest sünniks midagi uut.
Nende maade kaitsel seisab roosa kangas – unistuste, lootuse ja usu sümbol, mis ei kao.
Isegi kui see on tänaseks muutunud ristilöödud hernehirmutiseks, on tema jõud endiselt vankumatu.
POLINA KUZNETSOVA
Polina Kuznetsova on Ukraina kunstnik, kes on kogu oma elu elanud ja töötanud Harkivis. Pärast Vene invasiooni algust veebruaris 2022 elas Tallinnas, tänaseks on ta tagasi kodumaal.
Polina on lõpetanud Harkivi kunstikooli ning Harkivi Riikliku Disaini- ja Kunstiakadeemia. Polinal on välja kujunenud ulatuslik riiklik ja rahvusvaheline näituste ajalugu. Teda esitles Victoria PacificGallery Ameerika Ühendriikides, Hiinas ja Filipiinidel.
CHORNOZEM performative video work, created in the village of Baranivka (Poltava region, Ukraine)
UKUfest 2025